Vallavanemate laudadel kuhjuvad valikud

Omavalitsustele kantav tulumaksuosa on keskmiselt võrreldes eelmise aastaga üheksa protsenti vähenenud. Reedene Postimees kirjutas, et olukord on nutune ja omavalitsusjuhid on raske valiku ees. Maksmata arved kuhjuvad ja omavalitsused lükkavad neid tulevikku, lootuses olukorra paranemisele.

Tartumaa valdade olukord on Eesti mõistes rahuldav. Tõesti on meil maakonnas suurim langeja ja suurim tõusja, kuid tegemist on kahe väga väikse omavalitsusega. Piirisaare on omaette teema ning antud valla eelarve on enamjaolt riigi toetustest sõltuv. Sinna polegi midagi parata, kuna tegemist on saarega ehk mikrovallaga. Piirisaare vajabki riigilt erikohtlemist. Tahaks loota, et vajadusel riik Piirisaaret ka aitab. Õnneks pole aga saarel olev vald suurim langeja vaid tõusja.

Hoopis suurem mure on Kallastega. Tegemist on alla 1000 elanikuga omavalitsusega, mis kannab täna linna nime. Arvete kuhjumine antud omavalitsusel on kindlasti olukord, kus ka tulevikku vaadates hiljem neid tasuda ei suudeta. Kui plaan on venitada aasta lõpuni, et palgad maksmata ei jääks ja edasist tegevuskava linna saneerimiseks pole, on olukord nukker. Enim kannatab sealne kogukond. Kõige kurvemaks teeb laste olukord. Kui kärped jõuavad kooli, huvihariduse ja turvalisust puudutavate eelarveridadeni, on omavalitsuse eraldi eksistentsi küsimus vägagi päevakorras. Siin ei saa siis rääkida kõikide võrdsetest võimalutest üle Eesti.

Kallaste linnaga aga ei ole riigil kindlasti tegemist eriolukorras oleva omavalitsusega, nagu seda on Piirisaare. Kui varasem linnavõim või praegune on majandanud valesti, ei ole riik vastutav. Põhiline probleem muidugi selliste omavalitsuste puhul kerkib siiski üles haldusreformi kontekstis. Ehk oleks siin omavalitsusjuhi mehisust vaja ja teema päevakorda võtta. Mõeldes eelkõige linnas olevate noortele ja nende võimalustele.

Kui rääkida aga üldiselt tulumaksu vähenemisest siis antud teemal on mitu tahku. Alguse sai see kõik selle aasta eelarve koostamisest eelmisel aastal. Siin peaks omavalitsusjuhid ja valla eelarvekomisjonid peeglisse vaatama. Kas käituti vastutustundlikult ja ekspertide soovitusi kuulda võttes. Aasta tagasi räägiti, et omavalitsusteni jõuab majanduslangus viivitusega. See lõi eelduse, et 2010. aastal laekub tulumaksu vähem kui varem. Eelarve tuli koostada seega konservatiivne.

Kui paljud omavalitsused seda tegid, seda teavad eelarvete koostajad ise. Näiteks Konguta vallas planeerisime me tulumaksu laekumist tunduvalt väiksemaks. Leidsime koalitsioonis ühise keele, et pigem oleme ettevaatlikud ja rõõmustame aasta jooksul pigem positiivsete lisaeelarvete, kui negatiivsete koostamisel. Hetkel on olukord meil rahuldav ja sama teed tahame jätkata ka tuleval aastal.

Tegelikult peaks omavalitsused oma tulude vähenedes meeles pidama üht. Vald või linn on vallaelanikele ja tema tegevus peaks keskenduma võrdsete võimaluste loomisele. Prioriteet saab olla valla laps või noor, kelle heakäik on meie tulevik. Kõige suurem kuritegu oleks hakata kärpima esimeste asjadena noorte huviharidust või sportimise võimalusi. Noortel peab olema võimalus tegeleda väljaspool kooli harrastustega, mis talle tulevikuks suurde täiskasvanute maailma sisenedes kasuks tuleb. Olgu selleks laulmine, suusatamine või käsitöö. Tähtis, et igaüks leiaks oma kutse olevemata kus ta elab. See saab olla omavalitsuse prioriteet number üks.

Kärpe kohaks võiks pigem olla omavalitsuse ülalpidamiskulud, teenistujate erisoodustused ja muu selline. Aeg on edasiläinud, palju asju on arvutitesse viidud ja ei ole ka normaalne see, kui erasektoris tegutsetakse efektiivsuse nimel aga avalikus sektoris kulutatakse endiselt nii nagu seda tehti buumi ajal. Avalik sektor peab olema samuti paindlik ja käima aja ja olukorraga kaasas. Headel aegadel oleks ka sarnaselt erasektoris paremad ajad ja rasketel aegadel kokkuhoidlik käitmine.

Selle aasta oktoober ja november on aga andnud lootust tulevikuks. Omavalitsuste tulumaksuosa on enamustel valdadel ja linnadel kasvanud. Kui riigi eelarve samuti kosub ja regionaalministri ettepanek taastada järkjärgult enne mullust kärbet kadunud tulumaksuosa omavalitsustele teoks saab, paistab tunneli lõpus valgus. See ei tohiks aga luua olukorda, kus omavalitsused unustavad kaks viimast rasket aastat ja kokkuhoidlik majandamine saadetakse unustuse hõlma.

Praegust valitud teed peaks jätkama, kus valla valitsemine on optimaalne ja lisandunud raha läheb valla arenguks. Eesti linnastumine on vaja peatada ja selle peatamiseks saavad vallad ise palju ära teha. Suurimat panust tuleb rakendada laste ja noorte võimalustele. Sellega käib kaasas turvalisus, heakord ja haridus. Kenas ja hoolitsetud keskkonnas kasvab ka kena ja hoolitsetud tuleviku põlvkond.

Avaldatud Elva Postipoisis 29.12.2010